ust nagu koolis: kiusupunnidest kassid võivad oma ohvrilt lausa eluisu võtta
- Helen Laas
- Sep 24
- 2 min read
Miks mõnest kassist kasvab kiusupunn ja teisest kujuneb ohver, selgitab MTÜ Cats Help.
Kassidel nagu ka inimestel on erinevad iseloomud. On neid, kes on sõbralikud nii teiste loomadega kui ka inimestega, kuid on ka neid, kes on kiusupunnid.
Kuldne reegel on, et isased kastreerimata kassid on hormoonide ülekülluse tõttu agressiivsed ning tahaks kõigiga kakelda. Kui kassid ära kastreerida, siis nad rahunevad ja lõpetavad agressiivse käitumise. See aga ei tähenda, et nad ei võiks edaspidi kiusajad olla.
Üldiselt kipuvad olema kiusupunnid ülisõbralikud kassid, kes pigem tahaks inimest täielikult omastada ning ei soovi teda karvaste konkurentidega jagada.
Kassid, kes on pelglikud inimestega, tahavad – pigem vastupidi – just teiste kasside seltskonda ja otsivad karvastelt sõpradelt turvatunnet.
Kassid vajavad samuti oma igapäeva elus aju stimulatsiooni. Nendega on vaja mängida, nad tahaks ka toas ,, jahti pidada“ ning vajavad suhtlemist ja tegelemist,. Kui nad seda ei saa, võib üks peres olevatest kassidest hakata teist kassi lihtsalt igavusest nokkima.
Tihti toimub ka WC-ja söögikausi terror, kus teine kass ei luba ühte kassi kempsu ja sööma.
Kodustes tingimustes ei oma ka tähtsust, mis soost kassid koos elavad. Kõik sõltub siiski kasside iseloomust ja kas nende iseloomud omavahel klapivad, mitte soost kui sellisest, eriti kui loomad on steriliseeritud/kastreeritud.
Agressiooni alla satuvad tihti iseloomult tagasihoidlikumad ja mitte agressiivse iseloomuga kassid. Eriti suur probleem on see just varjupaikades ja kassitubades, kus on sunnitud ühes ruumis koos olema kassid, kelle iseloomud omavahel ei klapi. Nii võivad peksjad peksukottidelt, keda nad kiusavad, lausa eluisu võtta ning kiusatul võivad tekkida suured terviseprobleemid. Kuigi kassitubades ja varjupaikades on kassidel pesasid ja varjumisvõimalusi, ei pruugi need alati olla lahendus.
Ka Cats Help MTÜ kassitoas elab praegu pooleteise aastane kassipoiss Sepo, kellel on tõsine stress, kuna tema korterikaaslased peksavad teda.
Sepol on aga suur suur mure: ta vajaks kiirelt kas hoiukodu või uut kodu. Nimelt on Sepo meie kassitoas eritoidul, kuna tal on pisut tundlikum seedimine ning seetõttu on ta sunnitud mõne teise kassiga, kes sama toidu peal, elama ühes väikeses toas.
Paraku on antud toas ka mitu kiusupunni, kelle käest vaene Sepo tihti peksa saab. Kuna tuba ise on tilluke, pole tal ka kuhugi põgeneda peksu ja kiusamise eest. Jah, me saaks aheldada ta puuri, aga mis elu seegi on? Pideva stressi tõttu on tal ka tihti silmapõletik, mida aitaks ravida vaid kodune keskkond ja stressivaba elu.
Sepo on väga moodne poiss ning kuna selle sügise moevärv on roosa (seda sugugi mitte vaid tüdrukute seas,) siis otsustas ka Sepo moega kaasas käia. Ehk aitab see ka tema koduotsingule kaasa?
Kas sul hakkas Sepost kahju? Paku lahendusena talle uut kodu või hoiukodu!
Sepo ise saab teiste kassidega kenasti läbi. Ta on ka kastreeritud, vaktsineeritud ja kiibitud. Sepo ootab külalisi temaga tutvuma kassituppa.
