Kalamajas lammutati naabri korteri seinad ja lagi, et päästa kass surmasuust
- Helen Laas
- 3 days ago
- 3 min read
Kalamajas ühendasid majaelanikud ja loomapäästjad jõu, et kätte saada kass, kes oli seina ja lae vahel kaks nädalat lõksus olnud.
Kass nimega Tempura jõudis Cats Help MTÜ hoole alla mullu detsmbri lõpus pärast seda, kui neile tuli abipalve Saku vallast Rahula tallist, kuhu olid elama asunud mitmed külakassid, kellest üks, väga sõbralik kassineiu, paistis selgelt haige olevat.
Loom viidi kiiresti Haabersti loomakliinikusse, kus selgus, et tal oli tugev soolepõletik ja suur vedelikupuudus. Pärast turgutust kolis kass MTÜ kassituppa karantiini ja sai nimeks Tempura.
11. jaanuaril leidis Tempura endale hoiukodu Kalamajas vahvate noorte juures. Paraku ei läinud sisseelamine plaanipäraselt. Mõni päev hiljem avastati, et kass oli leidnud koridori kõrval asuva abiruumi seina seest väikese augu ja ennast sinna sisse pressinud.
Alguses loodeti, et ta leiab ise tee tagasi, nagu kassid sageli teevad, ent nii siiski ei läinud.
15. jaanuariks kahtlustati, et Tempura on seina seest pääsenud pööningule, kust remondi tõttu oli võimalik ka õue saada. Pööningule ja seina augu juurde pandi süüa, ümbruskonda ja sotsiaalmeediasse läksid laiali kuulutused, kuid kassist ei olnud ei kippu ega kõppu.
Esimene lootuskiir
23. jaanuaril andis alumise korruse naaber teada, et kuulis oma korteris näugumist, kuid polnud kindel, kas häält tegi tema enda kass või keegi teine. See oli esimene tõsisem lootuskiir.
Hoiukodu elanikud tegid oma korteris asunud seinaava suuremaks, panid sinna toitu ja lootsid, et kass annab endast märku. Midagi aga ei juhtunud ja toit jäi puutumata.
Kui kassi lõksu jäämisest oli möödunud juba nädal, hakkasid vabatahtlikud koostama tõsist sõjaplaani.
Esmalt prooviti seinaõõnsusesse piiluda kaabli otsas oelva kaameraga, kuid Tempurat ei olnud näha. Kahjuks polnud tol hetkel kodus ka alumise korruse naabrit, kes kassi häält kuulis.
Vabatahtlikud loomapäästjad pöördusid ka päästeameti poole, kellelt loodeti abi spetsiaalse tehnika näol, millega kassi asukohta tuvastada, kuid ametnikud selgitasid, et konkreetse asukohata nemad lammutustöid alustada ei saa.
Lõpuks õnnestus tänu korteriühistu esinaise abile alumise korruse korteri elanik kätte saada, kes lubas vabatahtlikud oma koju – teadlikuna, et ees võivad oodata lammutustööd.
Lammutada tuli seinu ja lage
Kohale saabus vabatahtlik Tiia, elukutseline ehitaja. Alumise korruse seina hakati süsteemselt lahti võtma: kips maha, vill välja, et jõuda puitpalkideni ja aru saada, kas nende vahel on piisavalt ruumi, kuhu kass võiks peituda.
Järgmiseks eemaldati alumise naabri laest lamp, mille kohale jäi väike avaus, kust sai lae alla piiluda. Esialgu ei näinud ega kuulnud keegi midagi. Vabatahtlikud olid sunnitud taas lahkuma ning plaanisid järgmisel päeval uue tehnikaga tagasi tulla.
Mõni tund hiljem saabus aga kauaoodatud murdepunkt, kui korteri elanik uuesti näugumist kuulis – seekord otse enda pea kohalt. Ta ronis lae alla augu juurde, suunas telefoniava üles ja pani kaamera tööle. Ekraanilt vaatas vastu Tempura.
Kass oli elus ja peidus lae all, kuid see ei tähendanud veel, et ta käes oleks.
26. jaanuari õhtul tulid kohale uued vabatahtlikud Tanel ja Rainis, kes jätkasid lae lammutamist. Selgus, et ühise lae ja põrandate vahel oli terve «kassimaailm» – käigud, kuhu inimene ei mahu, aga kass suurepäraselt. Tempura liikus julgelt korterist korterisse lae ja põrandate vahel ega kavatsenudki end nii lihtsalt kinni püüda lasta.
Nutikad lõksud
Rahustite kasutamine tundus liiga riskantne – keegi ei saanud garanteerida, et uinunud kass oleks hiljem leitav. Nii otsustati hoopis nutikate lõksude kasuks. Ülemisse korterisse, kust Tempura algselt plehku pani, pandi söödalõks. Alumisse korterisse, kus teda viimati filmiti, ehitati ebastabiilne platvorm koos toiduga nii, et kui kass august alla ronib, ei õnnestu tal enam üles tagasi saada.
Mõlemad variandid jäeti ööseks tööle. Järgmisel hommikul polnud ikka veel uudiseid. Jäi üle ainult loota, et nälg või uudishimu murrab lõpuks kassi vastupanu.
15 päeva hiljem – lõpuks leitud
27. jaanuari pärastlõunal tuli lõpuks kauaoodatud sõnum, et Tempura on puuris. Üks lõksudest oli töö teinud. Kõik päästeoperatsiooniga seotud vabatahtlikud hingasid kergendatult.
Kass viidi tagasi MTÜ kassituppa. Arvestades organisatsiooni piiratud rahalisi võimalusi otsustati, et erakorralist kliinikukülastust pole kohe tarvis – Tempura oli selgelt koostöövalmis, sõi isukalt, jõi ja liikus normaalselt. Talle pakuti vedelat konservisuppi, et vedelikupuudust korvata.
Nüüd tuleb remont
Järgmiseks tuleb MTÜ-l aidata korda teha kõik see, mis päästmise käigus lõhuti – nii seinad kui laed. Kui soovid sellega aidata, saad MTÜ-d toetada annetustega, mille kohta leiad info nende kodulehelt.
Kassipäästjad rõhutavad, et selline valmisolek oma kodu võõra kassi pärast lammutada ei ole iseenesestmõistetav. «Mõtle korraks enda seisukohast – kas oleksid nõus laskma võõra kassi pärast oma kodu lõhkuda?» küsivad nad. Kopli 47 maja elanikele avaldab MTÜ sügavat tänu, sest ilma nende mõistva suhtumiseta oleks Tempura saatus võinud lõppeda hoopis teistmoodi.
Vabatahtlikud nendivad, et õnnetusi juhtub ja kassid on leidlikud – ilmselt ei jää see viimaseks korraks, kui nad mõne seina või lae seest kassi päästma peavad.
