"Tere,
Hoian Teid kursis Houdini käekäiguga kuna peaaegu aasta on möödunud Houdini adopteerimisest. Meie pere jaoks on möödunud aasta olnud tunnete virvarr kuna puutusime esimest korda kokku metsiku kassile hoiukodu pakkumisega. Algus oli raske ja tihti tabasin ennast mõttelt, et kas see on seda väärt. Houdini päästjaks osutus tema kõige suurem vastane, mu abikaasa, kes kinnitas, et proovime veel, vaatame.
Esimesed muutused ei lasknud aga ennast kaua oodata ja peagi avastasime ennast väikeste võitude üle rõõmu tundmast. Maikuus otsustas terve pere, et see kass on meie pereliige ning ilma temata enam ei saa ja nii ta adopteeritud saigi.
Houdini on oma nime täielikult väärt, talle meeldib oma mänguasju peita diivani alla peidikusse ja peita ennast teki alla. Enam me ei imesta kui ta kuskilt jälle mingi kadunud mänguasi suus välja tuleb. Ta lemmikmänguasjad on hallid hiired ja ta on väga mehine kass, ei nurru ega muuda oma näoilmet. Oma suuruse ja jõuga võis ta alguses liiale minna aga ajapikku õppis ta ennast kontrollima. Sisimas on Houdini väga pehmeke, tegemist on suure sülekassiga, kes armastab, et temaga keegi kogu aeg mängiks ja talle tähelepanu jagaks. Teisel kassil, kes on 16-aastane emane laseb Houdini rahulikult enda üle domineerida. Lisan juurde mõned pildid Houdinist.
Kõike kaunist ja ilusat kevade algust."
