Kassiomaniku meelespea

Kassiomaniku meelespeasse oleme koondanud hulganisti teavet ja kasulikke nõuandeid, mida kassi pidamisel arvesse võtta. Soovitame selle põhjalikult läbi töötada, eriti juhul, kui olete esmakordne kassiomanik. Samas usume, et nii mõndagi uut leiavad siit ka kogenumad loomapidajad.

Oleme tänulikud, kui annate meile aeg-ajalt teada, kuidas meie endisel hoolealusel läheb. Eriti oluline on see vahetult pärast kassi loovutamist. Kulutame kasside päästmisele väga palju aega ja ressursse ning nende edasine käpakäik on meile väga oluline!

Toetage meid

Cats Help MTÜ on vabatahtlikest koosnev organisatsioon hüljatud kasside abistamiseks. Meie missioon on päästetud kiisudele ravi ja kiipimise tagamine, soovimatu paljunemise peatamine ja uute kodude leidmine. Loomi saame me aidata ainult tänu headele annetajatele.

Juhul, kui soovite meie tegemisi toetada, on selleks järgnevad võimalused.

Pangaülekanne
Swedbank: EE742200221071322431
SEB: EE091010220291056222
LHV: EE767700771005347958

Pangalink
https://www.catshelp.ee/annetuslink

PayPal
https://paypal.me/catshelpmtu

Annetustelefonid
900 0020 5€
900 0001 10€
900 0021 25€

Cats Help Yaga e-pood
https://www.yaga.ee/cats-help-riided

Cats Help oksjonid Facebookis
https://fb.com/groups/469159493695932

Kõik annetatud raha läheb 100% kulude katteks, mida teeme abitute loomade aitamiseks.

Annetuste kogumisel lähtume annetuste kogumise heast tavast:
https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/

Erakorraline abi

Eestis on kolm loomakliinikut avatud ööpäevaringselt (24/7):

Loomade Kiirabi Kliinik
+372 502 3191
Mustamäe tee 44, Tallinn

PetCity Rannamõisa loomakliinik
+372 515 3112
Rannamõisa tee 8, Tallinn

Eesti Maaülikooli Loomakliinik
Päeval (09:00-20:00): +372 731 3224
Öösel (20:00-09:00): +372 503 3878
Fr. R. Kreutzwaldi 62, Tartu

Kui asute väljaspool Eestit, uurige välja, millised kohalikud kliinikud on ööpäevaringselt avatud. Märkige üles kliinikute aadressid ja telefoninumbrid, et saaksite hädaolukorra tekkimisel kiirelt reageerida.

Pass ja mikrokiip

Kassi loovutamisel anti kassiga kaasa vaktsiinipass. Hoidke seda kindlas kohas ja võtke see loomakliinikusse alati kaasa, sest see sisaldab kassi kohta olulist informatsiooni.

Teie kassile on paigaldatud mikrokiip, mille number on kirjas vaktsiinipassis. Kui kass peaks kunagi mingil põhjusel kaduma minema ja leitama, saab teda kiibi järgi tuvastada.

Cats Help MTÜ on mikrokiibi juba kirja pannud üle-eestilises lemmikloomaregistris (https://www.llr.ee). Soovi korral saate loomakliinikus mikrokiibi lasta registreerida ka Eesti Lemmikloomade Seltsi lemmikloomaregistris (http://lemmikloomaregister.ee). Esimene register kehtib ainult Eestis, aga teise registrisse kantud kiipe kontrollitakse vajadusel ka ülejäänud Euroopa riikides.

Vaadake üle ka oma elukohale vastavad lemmiklooma pidamise eeskirjad. Näiteks on Tartu linnas elades kassi registreerimine Eesti Lemmikloomade Seltsi lemmikloomaregistris kohustuslik.

Kui elate väljaspool Eestit, tuleb loom registreerida kohalikus lemmikloomaregistris. Näiteks Soomes saate oma kassi registreerida järgneval veebilehel:
http://kissat.kissaliitto.fi/kissat.

Kui Te ei saa mingil põhjusel kassi ise registrisse kirja panna, võtke abi saamiseks ühendust kohaliku loomakliinikuga.

Kassi kohanemine uues kodus

Enne, kui toote oma uue lemmiku koju, seadke talle valmis esialgne elukoht mõnes väiksemas ruumis, näiteks vannitoas või eraldi toas. Seal peaks kiisule olema söögikauss, vesi, liivakast ja ase.

Laske kass transpordipuurist vabaks just selles tema jaoks valmisseatud paigas. Ärge tõmmake kassi ise kohe transpordipuurist välja, vaid laske tal seal rahulikult olla ja ise omal ajal ja omas tempos välja tulla. Võtke lihtsalt puuril uks eest ära. Transpordipuuri võib mõneks päevaks lahtisena samasse kohta jätta, et kassil oleks tuttav ja turvaline koht, kuhu vajadusel peitu minna.

Kassid on territoriaalsed loomad ja liiga suur uus territoorium võib neis esile kutsuda hirmu ja stressi. Seepärast soovitame alguses kassi harjutada väiksemate ruumidega, kuni ta harjub ja tunneb end ohutult ning on siis valmis tutvuma teiste ruumide ja elanikega. Kõige olulisem on anda kassile aega omas tempos uue keskkonnaga kohaneda ja teda mitte tagant kiirustada.

Väiksemas ruumis alustamine aitab kassil uues kodus harjuda ka uue liivakastiga, sest see on tal kohe käepärast.

Kui siiski peaks juhtuma, et kass ei lähe alguses uude liivakasti ja teeb oma häda kusagile mujale, pole vaja väga muretseda. Seda võib põhjustada uuest elupaigast tingitud stress. Ärge sattuge paanikasse ja ärge pahandage kassiga. Enamasti on see kiisul lihtsalt esimese ehmatuse äpardus ja läheb kiiresti mööda.

Ühtlasi hoiatame, et kodu vahetamisest tulenevast stressist võib kassipojal esimestel päevadel kõht lahti minna. Kui nii peaks juhtuma, tasub loomakliinikust küsida probiootikume (nt FortiFlora). Probiootikumid parandavad seedimist ja toetavad soolestiku mikrofloora tervislikumat tasakaalu. Probiootikume on kassile ka kerge manustada - pulbri kujul saab selle puistada nt konservi peale. Abiks on need ka tulevikus, kui kassil peaks seedimisega probleeme olema.

Võimalusel küsige, mida kassile hoiukodus süüa anti. Siis saab kas jätkata sama toiduga või järk-järgult vana toiduga segades uuele toidule üle minna. Ka see aitab kõhuprobleeme vältida.

Kassi kohanemine uue kohaga võib võtta nädalaid, kui mitte kauem. Kõige olulisem on, et kass hakkaks maksimaalselt kahe ööpäeva jooksul sööma, jooma ja kasutaks tualetti, vähemalt käiks pissil. Kui nii läheb, on kõik hästi. Kõik muu tuleb ajaga iseenesest.

Kui olete koju toonud väikese kassipoja, siis esialgu võib ta tunda ärevust ja igatseda oma ema ja pesakonnakaaslasi. Ta võib palju ja korduvalt näuguda. Selline kurblik näugumine meenutab väga nuttu. Seegi on väga normaalne ja läheb peagi mööda.

Kui ka mõne aja möödudes on kass endiselt tugevalt stressis, võite talle pakkuda rahustavat toitu (nt Royal Canin Calm), rahustavaid toidulisandeid (nt Zylkene) või pihustada õhku rahustavaid feromoone (nt Feliway sprei).

Ärge muretsege, kui kass peidab end diivani alla või kapi taha ega välju sealt päevade kaupa. Ka siis, kui ta hoiukodus olles käitus teisiti, võib uues kodus juhtuda, et kass poeb esimestel päevadel peitu, on hirmunud ja susiseb. See on stressi puhul tavapärane käitumine ja sellepärast ei pea liialt muretsema.

Ärge üritage stressis kassi millekski sundida ja ärge püüdke teda vägisi peidupaigast välja ajada. Laske kassil lihtsalt olla ja rahuneda. Päeva või paari pärast tuleb ta ise välja ja hakkab oma uut territooriumi uudistama. Kõige sagedamini juhtub see öösel, kui kõik magavad ja majas valitseb vaikus.

Ohutus

Veenduge, et kass ei pääseks kogemata kodust välja. Jälgige, et ruumis, kus kass viibib, oleksid kõik aknad ja uksed alati suletud. Kassiga ruumis ei tohiks akent pärani lahti teha ka ruumi tuulutamiseks.

Aknaid ei tohi jätta tuulutusasendisse, kui kass on ruumis järelevalveta. Enne ruumist lahkumist kontrollige, et olete aknad täielikult sulgenud. Kahjuks pole harvad juhud, kui kass on jäänud kinni tuulutusasendis oleva akna avasse ja seetõttu hukkunud.

Kui avastate, et loom on tuulutusavasse kinni jäänud, helistage kohe loomade kiirabisse (+372 502 3191) ja küsige nõu, kuidas edasi toimida. Ööpäevaringsete kliinikute kontaktid leiad lk 2.

Kassi ei tohiks kunagi lubada avatud rõdule. Kassid võivad olla väga ettearvamatud ning kui ühel hetkel võtab ta rahulikult päikest, siis juba järgmisel võib ta instinktist mõnele putukale või linnule järele hüpata. Sõltuvalt kõrgusest võib rõdult allakukkumine lõppeda kassi kadumise, vigastuste või surmaga.

Tagage, et Teie kodus ei oleks loomale mürgiseid taimi ja lilli. Nende närimine võib kahjustada kassi seedimist, kutsuda esile iiveldust ja rikkuda pikaks ajaks looma soolestiku mikrofloora.

Jälgige, et kassil poleks ligipääsu väikestele esemetele, näiteks patsikummidele või lehvikestele, mida ta võiks alla neelata. Samuti koristage ära kõik niidid, nöörid ja paelad, millesse kass võib kinni jääda või mille ta võib otsapidi alla neelata. Need kujutavad kassile väga suurt lämbumisohtu.

Kõik patareid, eriti väikesed kellapatareid tuleb panna kassile kättesaamatusse kohta. Allaneelatud patarei on erakordselt ohtlik ja enamasti põhjustab see kassi hukkumist.

Õueelu

Teie ja Cats Help MTÜ vahel on sõlmitud leping, mis sätestab, et meilt võetud loomast ei tohi saada vabakäigukass ega hulkuv loom. Me loodame väga, et loomad, kelle oleme tänavalt päästnud, ei satu sinna uuesti.

Vabakäigukasse varitsevad ohud nii linnas kui ka maal. Paljud kassid on väga kartlikud ja juhinduvad vaid oma instinktidest. Tänaval ekseldes võivad nad kergesti kaotada kodutee, või veel hullem, jääda autorataste alla.

Enamik kasse saab tubase eluga suurepäraselt hakkama. Juhul, kui soovite siiski kassiga rihma ja traksidega õues jalutamas käima hakata, konsulteerige kindlasti eelnevalt hoiukoduga, kust kassi võtsite. Kõikidele kassidele see ei sobi ega meeldi, aga osasid on võimalik sellega harjutada. Samas tuleb arvestada, et väljas jalutamas käimisega kaasneb risk ka rahulikuma iseloomuga kassi puhul.

Kui otsustate kassiga jalutamas käimise kasuks, tuleb arvestada, et kassidele meeldib rutiin. See tähendab, et harjumuse kujunemisel tuleb olla valmis kassiga iga päev kindlal kellaajal ja teatud aja jooksul väljas käima. Samuti tuleb alati olla väga tähelepanelik ja teadlik kõigist ohtudest. Näiteks võib mõni koer või ootamatu heli kassi ehmatada ja seetõttu kass traksidest välja väänelda, sülest lahti rabeleda, Teid kriimustada, ennast rihmast lahti tõmmata ja põgeneda. Ohtusid ei saa välistada ja seetõttu peab alati olema valmis kiirelt reageerima.

Teatud juhul võib kassile sobida kodu, kus ta saab ka ise vabalt väljas käia. Näiteks juhul, kui tegemist on kassiga, kes on harjunud õueeluga. Siiski on sellised juhud erandlikud ja lubatud ainult eelneval kokkuleppel MTÜ ja uue omaniku vahel. Ka siis valime loomale kodu, kus tal on ohutu õues viibida. Kõigil muudel juhtudel eeldame, et meilt võetud kassist saab uues kodus täielikult tubane loom.

Toit ja vesi

Jälgige, et kassil oleks alati olemas värske vesi. Ka kuivtoit võiks kassil alati ees olla, välja arvatud juhul, kui loom on ülekaalus. Konservi soovitame anda paar korda päevas väikeste portsude kaupa vastavalt kassi kaalule.

Kõigil kassidel ei pruugi saada alati toitu ees hoida ja võib olla tarvis toidu kogust jälgida. Kui kassi kaalu osas on kahtlusi, saab seda alati loomakliinikus kontrollida ja loomaarstiga konsulteerida. Parem on ülekaalu ennetada kui tagajärgedega tegeleda. Ülekaal on looma tervisele halb ja soodustab haiguste teket.

Vett on hea hoida toidust eraldi, kuna looduses ei pruugi loom toidule liiga lähedal asuvat vett piisavalt puhtaks pidada. Veekausse võiks kodus olla eri asukohtades, sest kass on päritolult kõrbeloom ja tema tervist silmas pidades on kasulik vee tarbimist soodustada. Eriti hea valik on spetsiaalne joogipurskkaev, mille vulin kassile joomist meelde tuletaks. Neid on ka liikumisanduritega, nii et kogu aeg vesi ei vulisegi, vaid ainult siis, kui kass sealt lähedalt mööda kõnnib.

Soovitame väga tungivalt osta kassile ainult kvaliteettoitu. Nii hoiate edaspidi kokku veterinaarteenustelt, sest kvaliteetne toit vähendab mitmete haiguste riski. Toitu oleks kõige parem osta lemmikloomakauplustest, veterinaarkliinikutest, või tellida internetist sellistelt lehtedelt nagu näiteks Zoochic või Zooplus. Supermarketites müüdav kuivtoit on reeglina üsna madala kvaliteediga.

Kvaliteetse toidu koostis on kontrollitud ning koosneb puhastest looduslikest koostisainetest ja lihast. Toidu valimisel tuleb eelkõige jälgida lihasisalduse protsenti, mis võiks olla vähemalt 40%. Valgu või proteiini protsenti tuleks vaadata pakendi tagant analüütilisest koostisest, mitte paki esiküljelt, sest sealne info võib turunduslikel eesmärkidel olla eksitav. Valgu või proteiini põhiallikaks peaks olema liha, mitte loomsed kõrvalsaadused. Pakendil võiks esimese koostisosana välja toodud olla proteiin, st liha, mitte täiteaine nagu mais, kartul vmt.

Meie soovitame näiteks järgnevaid brände:

Almo Nature;
Applaws;
Bozita;
Brit;
Edgard Cooper;
Hill’s;
Josera;
Lily’s Kitchen;
Piper;
Platinum;
Pro Plan (veterinaarne sari);
Purizon;
Royal Canin;
Specific;
Virbac.

Kui soovite oma kassile pakkuda mõnda konkreetset brändi, võite alati meie või oma loomaarstiga eelnevalt konsulteerida.

Kassile võib pakkuda ka lihatooteid, kuid need ei tohiks kassi toiduratsioonis olla valdavad. Näiteks võib pakkuda kana- või loomafileed, kanahakkliha (Fitness), kanamaksa või kanasüdameid. Kindlasti jälgige, et lihatooted oleksid mingil moel termotöödeldud ehk kas sügavkülmutatud või kergelt kuumtöödeldud, et vähendada parasiitide ohtu.

Kui otsustate enda kassile 100% toortoitu pakkuma hakata, siis kindlasti konsulteerige eelnevalt loomaarsti ja toortoitumise spetsialistidega. Toortoidu pakkumisel peab jälgima, et kass saaks kindlasti kõik vajalikud ained kätte.

Kassile ei tohi anda maitsestatud toitu. See on tervisele kahjulik.

Kassile ei tohi anda luid ega konte, sest teravad luukillud võivad lõhkuda sooleseinu ja kassile tõsiseid vaevusi põhjustada.

Kassile ei tohi anda lehmapiima. Enamik kaslasi ei talu laktoosi ja seetõttu võib piim põhjustada kõhulahtisust ja/või kõhuvalu. Lemmikloomapoodides on saadaval kassidele mõeldud laktoosivaba piim.

Tervishoid

Kassi peaks vaktsineerima vastavalt ettenähtud vaktsineerimisplaanile. Üldjuhul tähendab see vaktsineerimist korra aastas. See kehtib ka juhul, kui tegu on tubase kassiga. Regulaarne vaktsineerimine vähendab oluliselt haigestumise riski, sest viirused ja bakterid võivad sattuda kassi eluruumi ka teiste pereliikmete jalatsitega.

Vastavalt Euroopa lemmikloomade parasitoloogia teadusnõukogu (ESCCAP) juhistele tuleks kassile ussirohtu anda korra kuus kuni tema 6-kuuseks saamiseni ning edaspidi korra kvartalis ehk iga 3 kuu tagant. Juhul, kui Teil on alla 5-aastaseid lapsi, on nii kassile kui ka lapsele parima kaitse tagamiseks mõistlik kassile ussirohtu anda korra kuus ka pärast tema 6-kuuseks saamist. Sama kehtib ka immuunpuudulikkusega pereliikmete korral.

Enne iga vaktsineerimist tuleks ussirohu andmine ajastada nõnda, et kass oleks ussirohtu saanud umbes 10 päeva enne vaktsineerimist, seejuures kõige varem kaks nädalat enne vaktsiini ja kõige hiljem üks nädal enne vaktsiini.

Pärast ussirohu andmist tuleks jälgida kassi väljaheiteid ja tema enesetunnet. Kui kassil on halb enesetunne, võib see viidata surevatele ussidele. Kui kassil on ussid, tuleb vaktsiini tegemist edasi lükata, kuni ussikuur on tehtud, kuna ussirohi mõjub elus ussidele, aga mitte munadele. Vajadusel saate selle kohta loomakliinikust lisainformatsiooni.

Kui olete võimaldanud oma kassile ohutu võimaluse õues aega veeta (kui see on konkreetse kassi osas eelnevalt loovutamisel MTÜga kokku lepitud), siis soovitame lisaks puugirihmale kasutada täiendavaid välisparasiitide vastaseid preparaate. Nende vahendite osas soovitame nõu pidada oma loomaarstiga.

Konsulteerige alati loomaarstiga ja vajadusel pöörduge sinna, kui Teie kassil ilmnevad ebaharilikud sümptomid, näiteks:

kõhukinnisus;
kõhulahtisus;
raskused urineerimisega;
väljaheidete puudumine;
veri väljaheites;
verejooks;
loidus;
halvatus;
mürgistus;
oksendamine;
eritis ninast või silmadest;
kähisev hingamine;
köha;
aevastamine.

Ärge lükake kliinikusse pöördumist edasi, sest tähelepanuta jäänud tervislikud probleemid ainult süvenevad.

Kindlasti pöörduge kohe arsti poole, kui Teie kass pole kauem kui ööpäeva jooksul söönud. See pole kassi tavapärane käitumine ja söömata kassi tervis võib väga kiiresti halveneda. See on eriti kriitiline, kui tegemist on noorema kui aastase kassiga.

Reeglina anname kodudesse juba steriliseeritud/kastreeritud loomi. Kui olete adopteerinud kassipoja, kes vanuse tõttu ei olnud veel steriliseeritud/kastreeritud, siis uue omanikuna kohustute hiljemalt poole aasta pärast võtma ühendust MTÜ Cats Help esindajaga, et anda teada oma lemmiklooma steriliseerimise/kastreerimise kuupäev ja kliinik, kus protseduur läbi viidi. Vajadusel võib MTÜ Teile sobivat kliinikut soovitada.

Soovitav on kass steriliseerida või kastreerida 6-12 kuu vanuses. Kui kass on 100% tubane ja ta ei puutu kokku vastassoost lõikamata kassiga, võib operatsiooniga oodata, kuni kass on korralikult välja arenenud ja saavutanud täiskasvanukaalu. Kui kass käib ka õues, tuleks operatsioon ära teha juba 5-6 kuu vanuses, kui ilmnevad esimesed sugulise käitumise tunnused: isase kassi puhul valesti pissimine ja kräunumine, emase kassi puhul lisaks suurenenud tähelepanuvajadus, tagumiku püsti ajamine, maas rullimine ja rohkem sügamise nõudmine. Kui toakass hakkab märgistama ehk valesti pissima või ilmnevad eelnimetatud tunnused, peaks kohe loomaarsti juurde pöörduma, et operatsioon ära teha. Vastasel juhul võib tekkida halb harjumus.

Hügieen

Soovitame liivakastis kasutada kassile harjumuspärast naturaalsemat liiva, mis ei ole tugevalt lõhnastatud. Eelkõige soovitame näiteks pisemaid puidugraanuleid, tofut, maisiliiva ja saviliiva. Puidupellet on taskukohane, aga liiga suured graanulid ei pruugi igale kassile meeldida. Kristall-liiva me kasutada ei soovita, sest see võib põhjustada tervislikke probleeme.

Ideaalis peaks ühel kassil olema vähemalt kaks liivakasti, mis on kodus paigutatud erinevatesse asukohtadesse. Juhul, kui Teil on kodus mitu kassi, peaks liivakastide arv olema vähemalt ühe võrra suurem kasside arvust. Kassid on liivakasti ja selle täite osas üsna valivad ja neile ei pruugi meeldida kasutada teise kassiga sama liivakasti, eriti kui liivakasti õigeaegselt ei puhastata.

Kassi transport

Kui peate oma looma transportima (näiteks loomakliinikusse), siis kasutage selleks kindlasti transpordipuuri või -kotti. Puuri sisse asetage pleed või käterätt, et loomal oleks mugavam. Kartlikuma kassi puhul ja ka esmakordsel transpordil tasub ka puuri peale asetada kate, et kass tunneks end turvalisemalt. Oluline on siiski jälgida, et puuri katmine oleks lühiajaline ning et vähemalt üks sein oleks vaba, et mitte õhu liikumist takistada.

Transpordipuuri kandmisel olge väga hoolikas. Soovitatav on puuri hoida nii, et toetate seda igast küljest. Kõige turvalisem on puuri toetada ühe käega alt ja teisega ümbert, hoides puuri enda keha lähedal. Liikudes jälgige, et puur ei rapuks. Kui puuri kuhugi asetate, veenduge, et see oleks stabiilne. Enne loomaga tänavale minekut veenduge, et transpordipuur on korralikult suletud.

Ka autos peab kass kogu aeg olema transpordipuuris, isegi siis, kui ta väga nutab või ennast täis pissib, kakab või oksendab. Esiteks nõuab seda seadus, mille rikkumise eest on ette nähtud ka karistus. Teiseks võib transpordipuurist välja võetud loom end lahti rabeleda, sattuda juhi jalgade alla või hüpata talle käe peale ning tekitada nii avariiohtliku olukorra, mis võib panna ohtu inimeste elud. Autos paigaldage puur kinnitatult või toestatult, sest muidu võib see mööda autot ringi liikuda ja loomale veel stressi põhjustada.

Kassiga reisimine

Kui peaksite kassiga kunagi välisriiki reisida tahtma, peavad ka temal selleks tarvilikud nõuded täidetud olema. Reisimisel Euroopa Liidu liikmesriikidesse peab kassil olema Euroopa Liidu lemmikloomapass ehk europass, milles on kirjas omaniku ja looma andmed, mikrokiibi number ning andmed kehtiva marutaudi vaktsiini kohta. Kui kassil veel europassi ei ole, saab selle vajadusel loomakliinikus teha lasta.

Europassi on kõige mugavam vormistada siis, kui lähete kassi vaktsineerima, sest siis saavad ka reisimiseks tarvilikud vaktsiinid kohe passi kirja. Tagantjärele neid uude passi ümber kopeerima ei hakata. Europassi soovist teavitage loomakliinikut kindlasti ette, näiteks vaktsineerimisaja broneerimise käigus.

Kui kavatsete loomaga reisida Euroopa Liidust väljapoole, tuleb üldjuhul lisaks vaktsineerimisele Põllumajandus- ja Toiduametist taotleda ka reisisertifikaat (lemmikloomade mittekaubandusliku väljaveo sertifikaat).

Lemmikloomaga reisi planeerides on oluline alati enne reisi tutvuda sihtriigi nõuetega, sest need võivad erineda sõltuvalt lähte- ja sihtriigist, loomaliigist, looma vanusest ja reisi eesmärgist. Rohkem infot leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt:
https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/lemmikloomad/lemmikloomaga-reisimine